Laenamine lühiajalise kogumise asemel ei ole majanduslikult mõistlik

Võrdlema
Saamise aeg Maksimum summa Intressimäär(%)* Min Summa Tööaeg
10 min. € 5000
Taotle Laenu
10 % € 500
08.00 - 20:00
10:00 - 20:00

Kukkur
Ene Korjus

Välismaalaste seaduse järgi on tööandja teatavasti kohustatud kolmandatest riikidest tulnud lühiajalistele töötajatele maksma vähemalt Eesti keskmise (1310 eurot), tippspetsialistidele aga kahekordse brutokuupalga. Kui Eestis peab näiteks ukrainlasele maksma vähemalt 1310 eurot kuus, siis kodumaal ootab teda 360-eurone kuupalk. Seega, vahe on 3,6-kordne ehk ligikaudu 260%. Me ei tea täpselt, alates millisest palgast muutub välistööjõule Eestis töötamine atraktiivseks –kindlasti on see välisriikide ja tegevusalade lõikes erinev -, kuid vaevalt, et Eestisse tööle tulekuks oleks suurt tungi meie miinimumpalga taseme juures. Ühest küljest on mõistetav, et Eesti keskmise palga nõudega püütakse siia tuua rohkem kvalifitseeritud tööjõudu. Samas võib seda palganõuet teatud piirist alates vaadata ka kui imporditõket välismaalt tulnud töötaja kohta. See on justkui täiendav tasu, mida Eesti ettevõtja peab maksma ühe oma olulise tootmissisendi eest.

Teaduslikult tõestatud: biojäätmete kogumine ja kompostimisväljakule vedamine ei ole enamasti keskkonnahoidlik ega ka majanduslikult kasulik
Romet Laas

„Sealt edasi võiks ju unistada, et ühistul on oma maitsetaimede ja maasikapeenar, kuhu väärtuslik kompost ära kasutada. Siis võiks see mõeldav olla,” ütles Jana Põldnurk. „Ma usun, et Eestis on selliseid ühistuid ka täna juba olemas. Juhin tähelepanu, et tegemist on väga väikeses mahus biojäätmete töötlemisega, mis ei ole majandus- ega kutsetegevus.” Juhul kui sellisest kompostrist hakatakse edasi arendama kompostimisvõimalust juba naabermajale ja teisele ja kolmandale jne teenuse pakkumiseks, siis ühel hetkel tuleb taotleda jäätmeluba selliseks tegevuseks, võib-olla hinnata keskkonnamõju, tagada tehnoloogia vastavus ja kogu üldine keskkonnakaitse.

Euroopa Liit ei ole idalaienemiseks majanduslikultvalmis 
Ruut Mand

“Sotsiaalse- ja palgadumpingu” vältimise nõude vähegirangem järgimine muudaks KIE riikide ettevõtted paratamatultkonkurentsivõimetuks ja need riigid integratsiooni eelduselemittevastavaks. Probleemi olemusest räägivad mööda need,kes väidavad Eesti majanduslikku võimetust EL-iga integreeruda- Eesti pole sotsiaalselt selleks integratsiooniks valmis.Meid ei aita edasi mitte lihtsalt majanduslk areng,vaid sotsiaalseid koormisi kanda suutev majanduse areng.

Euroopa Liit ei ole idalaienemiseks majanduslikultvalmis 
Angela Paasuk

KIE riikide majandusliku arengu tagamiseks on eluliselttähtis integreerumine EL siseturuga. Enamiku tööstustoodeteosas, mille tootmisel liidu liikmesmaade ettevõttedkonkurente edestavad, on EL vabast konkurentsist huvitatudja assotsiatsioonilepingutes KIE riikidega fikseeritigikaubanduspiirangute kaotamine selliste kaupade liikumiseteelt kuni kümne aasta jooksul. Põllumajandus, toiduaine-,tekstiili-, terase- ja söetööstus, aga ka mõned keemiatööstuseharud on maailmamajanduses ning KIE riikide suhtes konkurentsivõimetud.Just need kaubad oleks KIE riikide peamised ekspordiartiklidEL-i. Nende osas ei lasknud EL assotsiatsioonilepingutessevõrdsete konkurentsitingimuste arendamist kirjutada,nõudes samal ajal KIE riikidelt ka nende kaupade osassisseveopiirangute ja riiklike toetuste kaotamist.

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*